LIVEstonia

LIVEstonia projekti kokkuvõte

„Sidus ühiskond on tõhusam,“ kinnitab sotsiaalse kapitali teooria klassik Robert Putnam. Ka Eesti ühiskonnas on pikka aega olulisel kohal olnud ühiskonna lõimumisprobleemid. Sotsiaalteadlased on iga kolme aasta tagant korduvate Integratsiooni Monitooringute abil uurinud lõimumisprotsesse ja elanikkonna hoiakuid juba alates 2002. aastast.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti nr AMIF2016-6 „Ristmeedia programmi „LIVEstonia. Ma elan siin“ arendamine“ raames toodetud ristmeedia programmi LIVEstonia ja raadiosaadete „Ma elan siin“ eesmärgiks oli lõimumist soodustavate hoiakute kujundamine tele- ja raadio-auditooriumis. Programmiga sooviti suurendada ühiskonna teadlikkust ja sallivust ning positiivset meelestatust kolmandate riikide kodanike suhtes ning propageerida selle kaudu ühiskonna üldist avatust.

Programmi hindamisuuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Hindamisuuring koosnes kolmest osast: elanikkonna üldiste hoiakute tundmaõppimine üle-eestiliste arvamusküsitluste abil, fookusgrupi-uuringu läbiviimine LIVEstonia ja „Ma elan siin“ saadete vaatajate ja kuulajatega ning projektis osalenute veebiküsitlus.

Eesmärk jõuda vähemalt 100 000 vaataja ja kuulajani õnnestus programmil täita. Kantar Emori tele- ja raadioauditooriumi uuringute andmetel vaatas saatesarja „LIVEstonia“ kevadhoojal 2017 (märtsist augustini) 160 000 ning sügishooajal 2017 (septembrist detsembrini) 203 000 4-aastast ja vanemat inimest. Arvesse on võetud nii esmaesitlused kui ka kordused nii ETV kui ka ETV+ kanalitel.

Sarnase tulemuse andsid ka elanikkonna küsitlusest saadud andmed: sageli vaatas LIVEstonia saateid kaks protsenti (see on ca 20 000 inimest), mõnikord 7 protsenti (82 000) ja üksikuid saateid 10 protsenti (114 000) 15 aastastest ja vanematest Eesti inimestest.

Raadiosaadetel „Ma elan siin“, mis on eetris juba mitmendat hooaega, on välja kujunenud väga püsiva suurusega kuulajaskond: esmaesitlusi kuulab keskmiselt 25 000 kuulajat, kordusi keskmiselt 15 000 kuulajat. Küsitlusandmete põhjal on saadet sageli kuulanud neli protsenti (ca 30 000 inimest), mõnikord seitse protsenti (60 000) ja üksikuid saateid üksteist protsenti (80 000) eestlastest.
Kui „Ma elan siin“ saated kõlavad Vikerraadio eetris vaid eestikeelsena, siis LIVEstonia saatesari oli mõeldud vaatamiseks nii eesti kui ka vene keelt kõnelevale elanikkonnale. Rohkem oli saate vaatajaid siiski eestikeelsel ETV kanalil: iga saate esmaesitlust vaatas siin keskmiselt 18 000 vaatajat. ETV+ kanalil oli esmaesitluste vaatajaid keskmiselt 1 000 vaatajat saate kohta, kusjuures ka ETV+ kanalil oli keskmiselt üle 40 protsendi vaatajaist eestikeelsed.

Seega oli saatesarja „LIVEstonia“ vaatajaskond valdavalt eestikeelne, mis arvestades eestikeelse elanikkonna skeptilisemaid hoiakuid multikultuurse ühiskonna suhtes ei ole ilmselt sugugi halb. Venekeelsete vaatajate vähene kontakt saatesarjaga „LIVEstonia“ tuleneb telekanali ETV+ üldisest vähesest tuntusest venekeelse elanikkonna seas.
Auditooriumi suuruse mõõtmisest keerulisem on hinnata nähtud/kuulatud saadet mõju vaatajatele/kuulajatele.

Elanikkonna üldiste hoiakute fooni püüdsime fikseerida üle-eestiliste arvamusküsitluste abil. Kevadel ja sügisel läbi viidud küsitlustes võeti vaatluse alla elanikkonna suhtumine lähematesse kontaktidesse vene(eesti-)keelsete inimestega, multikultuursesse ühiskonda, erinevate rahvuste vaheliste konfliktide vältimatusesse; mitte-eestlaste ühiskonda kaasamise vajalikkusesse ja uusimmigrantide sisserändesse Eestisse.

Uusimmigrantide Eestisse tulekusse suhtuvad nii eesti- kui ka venekeelsed vastajad sarnaselt pigem skeptiliselt, kuid eesti- ja venekeelse kogukonna suhete osas on hoiakud üsnagi erinevad.
Kui venekeelsete vastajate enamik suhtub eestlasesse kui naabrisse, kolleegi või hõimlasesse positiivselt, siis eestlaste puhul võib öelda, et sellisel tasemel kontaktid venekeelsete inimestega enamikku eestlastest küll ei häiri, kuid nad väljendavad selle suhtes mitte positiivset, vaid valdavalt neutraalset, ükskõikset suhtumist.

Ühiskonnas esinevate kultuurierinevuste suhtes domineerib nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate seas positiivne suhtumine, kuid venekeelsete vastajate puhul on selline suhtumine märksa tugevamalt esindatud. Eestlastest peavad kultuurierinevusi ühiskonnaelu rikastavaks pooled küsitletutest, venekeelsetest vastajaist aga ligi 70 protsenti.

Eestlaste ja venekeelsete vastajate arusaamad lahknevad kõige enam kultuurikonfliktide paratamatuse hindamisel: eestlastest nõustub seisukohaga, et kui riigis elavad erinevad rahvused, siis on konfliktid nende vahel paratamatud, ümmarguselt 60 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 30 protsenti. Samas jagab valdav enamik nii eestlasi kui venekeelseid vastajaid seisukohta, et erinevatest rahvustest inimeste hea läbisaamine ja koostöö on ühiskonnas võimalik.

Mitte-eestlaste kaasamisega majanduse juhtimisse ja arendamisse ning nende arvamuste tundmaõppimise ja nendega arvestamise vajadusega nõustub suurem osa eestlastest, kuid mitte-eestlaste kaasamisega Eesti riigi juhtimisse ei ole enam kui pooled eestlastest nõus. Venekeelsed vastajad peavad aga mitte-eestlaste kaasamist vajalikuks kõigis kolmes aspektis, toetades nende kaasamist nii majanduse kui ka riigi juhtimisse ning nende arvamustega arvestamist.

Seega võib arvamusuuringute põhjal teha järelduse, et lõimumist soodustavaid hoiakuid eesti- ja venekeelse elanikkonna suhete kontekstis oleks vaja tugevdada ennekõike eestlaste seas. Samas oleks nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna puhul vaja suurendada mõistvat suhtumist uusimmigrantide Eestisse tulekusse. Saatesari LIVEstonia seadiski eesmärgiks Eestisse elama tulnud kolmandate riikide kodanike siia saabumise põhjuste, nende Eestis elamise kogemuste ja nende rahvuskultuuri tutvustamise.

Kui elanikkonna küsitlused aitasid meil fikseerida inimeste hoiakute praeguse seisu lõimumisprobleemide suhtes, siis fookusgrupi-uuringute kaudu selgitasime välja vaatajate/kuulajate hinnangud saadetele ning püüdsime jälile jõuda neile teguritele ja mehhanismidele, mis auditooriumi hoiakuid võisid mõjutada.

Saatesarja LIVEstonia peeti fookusgruppides osalenute poolt valdavalt vajalikuks ning nähtud saated pälvisid rohkem positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Valdavalt mõistsid vastajad projekti põhieesmärki: näidata, et siia elama tulnud inimestel on ka tegelikult võimalik Eesti ühiskonda integreeruda ning Eestis elavatel inimestel pole põhjust ei uustulnukaid ega juba siin elavaid teistest rahvustest inimesi karta ega võõristada. Enamik fookusgruppides osalenutest möönis, et migratsiooni ja integratsiooni temaatika käsitlemine telesaate vormis on väga vajalik.

Nii nagu arvamusküsitluste tulemuste alusel eeldada võis, oli venekeelse auditooriumi suhtumine saadetesse positiivsem kui eestlaste puhul. Eestlaste seas jagunes saadetesse suhtumine laias laastus kaheks. Osa vaatajatest mõistis lõimumisteemaliste saadete vajalikkust ning hindas saadete kultuurilis-meelelahutuslikku vormi, osa aga nägi neis saadetes Euroopa Liidu poolt rahastatud katset propageerida multikultuurset ühiskonda. Arvestades arvamusuuringutest selgunud eestlaste skeptilisemat suhtumist ühiskonna kultuurilisse mitmekesisusse, oli viimasesse gruppi kuuluvate vastajate hinnang saatesarjale kriitilisem.

Fookusgruppides osalenud kinnitasid, et saated andsid neile uut ja huvitavat informatsiooni erinevate rahvuste kultuuri ja traditsioonide kohta, kuid olulist mõju oma hoiakute muutumisele nad ei tunnistanud. Küllap on asi on selles, et taolisi saateid vaatavadki eelkõige need, kellel multikultuurse ühiskonna ja lõimumise vastu on juba eelnevalt positiivne suhtumine. Ühiskonnas levinud hoiakute muutmiseks oleks vaja kõnetada ka teistsuguste hoiakutega vaatajaid. Multikultuursuse suhtes skeptiliste vaatajate puhul, keda leidus eestikeelse fookusgrupi osalejate seas, osutus nõue, et saadete juures peab olema ära näidatud nende rahastaja, teatud mõttes antireklaamiks, kuna multikultuursuses näevad need inimesed just Euroopa Liidu poolt vägisi peale surutavad ideoloogiat.

Muidugi on selleks, et avaldada saadetega ühiskonnale mõju, vaja esmalt köita vaatajate/kuulajate tähelepanu. Mitmed fookusgrupi-uuringus osalenud ütlesid, et nad sattusid LIVEstonia saateid vaatama juhuslikult ning kui nad oleksid sellisest saatest eelnevalt teadnud, oleksin nad seda teinud sagedamini. Kasutati küll ka saadete veebis järele-vaatamise võimalust, kuid tihti puudub vaatajatel selleks võimalus või ajaressurss. Seetõttu oleks kindlasti vaja pakkuda rohkem eelinfot ja teha reklaami, et saated oma sihtgrupi üles leiaksid. See ettepanek puudutab tegelikult kogu ETV+ programmi tervikuna, mille vaatajaskonna suurendamiseks ei piisa üksnes heade saadete tegemiseks, vaid mis peaks ennast ühiskonnas senisest veelgi aktiivsemalt tutvustama.

Mõju-uuringute kolmanda osana viidi läbi veebiküsitlus saatega LIVEstonia seotud isikute seas, mis andis saatele ootuspäraselt väga positiivseid hinnanguid. 64% küsitletutest leidis, et nad said uusi teadmisi vähemusrahvuste kultuuri ja kommete kohta ning 56% ka Eesti kohta, 56% õppis aga saatesarja valmimises osaledes teisest rahvusest inimesi paremini mõistma.

Loodetavasti andis LIVEstonia saadete tegemine projektis osalenutele kasulikke kogemusi ning, võttes arvesse ka saatesarjale uuringutest selgunud tagasiside, võimaldab see tulevikus vaatajatele pakkuda veelgi paremaid ning suuremaid vaatajanumbreid koguvaid saatesarju.

PROJEKTI „RISTMEEDIA PROGRAMMI „LIVESTONIA. MA ELAN SIIN“ ARENDAMINE“ RAHASTAB EUROOPA LIIT VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI KAUDU JA EV SISEMINISTEERIUM


Там нет комментариев. Будьте первым!

Ответить на комментарий

+{{childComment.ReplyToName}}:
Ответить на комментарий
Ответить

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Поле для имени должно быть заполнено
Не более 50 печатных знаков
Поле для комментариев должно быть заполнено
Не более 1024 печатных знаков
{{error}}
Оставить комментарий

Последние сообщения

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.